Päevitusjärgne toode teeb kahte asja: see niisutab päikesest, mereveest ja soolast kuivanud nahka ning muudab naha jahedama ja mugavama tundega. See ei paranda kahjustust, mille UV-kiirgus on juba teinud, ega asenda päikesekaitset. Kerge päikesepõletuse korral aitab kõige rohkem päikese käest ära minek, jahe dušš, lõhnaainevaba kreem ja rohke vesi. Kui tekivad villid või palavik või kui põletuse on saanud laps, pöörduge arsti poole.
Mida päevitusjärgne toode tegelikult teeb?
Päevitusjärgne toode on kosmeetikatoode. Tavaliselt on see kerge losjoon või geel, mis on lihtne suurtele aladele laiali kanda. See sisaldab niisutavaid koostisaineid ja sageli ka jahutava tundega koostisaineid, näiteks aaloed.
Mida see ei tee:
- See ei „paranda“ päikesepõletust. DermNeti andmetel kahjustab UV-kiirgus naharakkude DNA-d ning just see kahjustus põhjustab punetust ja turset. Ükski hiljem peale kantud kreem seda tagasi ei pööra.
- See ei kaitse teid järgmisel päeval. Kui lähete taas päikese kätte, on vaja päikesekaitsetoodet, varju ja riietust.
- See ei vähenda nahavähi riski. NHS rõhutab, et päikesepõletus suurendab seda riski. Ainus tõeline lahendus on ennetamine.
Lühidalt: päevitusjärgne toode on mugavuse, mitte kaitse jaoks.
Kuidas leevendada kerget päikesepõletust?
NHS ja Ameerika Dermatoloogia Akadeemia (AAD) annavad sarnaseid soovitusi:
- Minge päikese käest ära nii kiiresti kui võimalik ja hoidke põletatud nahk otsese päikese eest kaetuna, kuni see on täielikult paranenud.
- Jahutage nahka jaheda duši, vanni või niiske rätikuga. Imikute ja väikeste laste puhul jälgige, et nad liiga ära ei külmuks.
- Kandke peale päevitusjärgset toodet või lõhnatut niisutavat kreemi. AAD soovitab teha seda siis, kui nahk on pärast dušši veel kergelt niiske, ja uuesti alati, kui nahk tundub ebamugav. Hea valikuna mainib AAD aloe vera'ga niisutavaid kreeme.
- Jooge rohkelt vett. Päikesepõletus tõmbab vedelikku naha poole, nii et keha kuivab kergemini. Vältige alkoholi.
- Valuvaigistid, näiteks paratsetamool või ibuprofeen, võivad valu leevendada, kui järgite pakendi infolehte. Kui te pole kindel, kas need teile sobivad, küsige apteekrilt.
Mida NHS-i järgi mitte teha:
- Ärge pange jääd ega jääkotte otse nahale.
- Ärge määrige põletatud nahale vaseliini.
- Ärge torgake ville katki ega kratsige või kiskuge ketendavat nahka.
- Ärge kandke põletatud kohal kitsaid riideid.
Kerge päikesepõletus paraneb tavaliselt umbes nädalaga.
Aaloe, lõhnaained ja tundlik nahk
Aaloe on päevitusjärgsetes toodetes üks levinumaid koostisaineid ning nii AAD kui ka DermNet nimetavad seda nende asjade hulgas, mis aitavad nahal rahuneda.
Kui teie nahk on tundlik, vaadake siiski ka koostisainete loetelu. Päikesest põletatud nahk ärritub kergemini ja NHS soovitab lõhnatut niisutavat kreemi, kui te päevitusjärgset toodet ei kasuta. Lõhnaained, nii looduslikud kui ka sünteetilised, on kontaktallergia üks sagedasemaid põhjusi. Kui näete loetelus sõna „parfum“, eeterlikke õlisid või nimetusi nagu linalool ja limonene, sisaldab toode lõhnaainet.
Päevitusjärgsed tooted erinevad just selle poolest. Üks valik on kerge lõhnaainevaba ja säilitusainevaba losjoon näole ja kehale, näiteks niatsiinamiidi, betaiini ja karnosiiniga. Teine valik on kerge geellosjoon taimsete koostisainetega, nagu roosivesi, aaloe lehe mahl ja taimeõlid, mis sisaldab sageli looduslikku lõhnaainet. Kui teie nahk reageerib kergesti, on lõhnaainevaba toode turvalisem valik. Kui lõhnaained teile probleemi ei tekita ja teile meeldib geeli tunne, sobib ka teine variant hästi.
Rannapuhkus ja suvekuumus: miks ennetamine on olulisem
Lõuna-Euroopa rannapuhkusel, aga ka selge ilmaga suvel kodus, on päikesepõletuse saamiseks palju võimalusi. Maailma Terviseorganisatsioon soovitab päikese eest kaitsta alati, kui UV-indeks on 3 või kõrgem, ning märgib, et UV-kiirgus on tugevaim keskpäeva paiku. DermNeti sõnul on päikesepõletuse risk tavaliselt suurim kella 10 ja 14 vahel.
Praktikas:
- Vaadake ilmateatest päeva UV-indeksit.
- Eelistage keskpäeval varju, eriti koos lastega.
- Kandke päikesekaitsetoodet piisavalt ja kandke seda uuesti peale pärast ujumist ja rätikuga kuivatamist.
- Müts, päikeseprillid ja kerge T-särk teevad rohkem, kui arvata võiks.
Päikesekaitsetoote valimisel aitab meie artikkel mineraalsetest ja keemilistest päikesekaitsetoodetest.
Kiire kontroll pärast randa
- Jahe, mitte kuum dušš.
- Päevitusjärgne toode või lõhnaainevaba niisutav kreem kergelt niiskele nahale.
- Rohkelt vett, vähe või üldse mitte alkoholi.
- Hoidke põletatud nahk järgmistel päevadel päikese eest.
- Homme: päikesekaitse, vari, müts.
Millal pöörduda arsti poole
NHS-i järgi küsige kiiresti meditsiinilist nõu, kui pärast päikese käes viibimist:
- nahal on villid või turse
- teil on väga kõrge palavik või teil on kuum, külm või külmavärinad
- tunnete end väga väsinuna, uimasena või iiveldate
- teil on peavalu või lihaskrambid
- päikesepõletuse on saanud imik või väike laps
Raske päikesepõletusega võib kaasneda kuumakurnatus või kuumarabandus, mis võib olla ohtlik. Kergemate juhtumite korral oskab apteeker öelda, mida kasutada ja kas peaksite arsti juurde minema.
Korduma kippuvad küsimused
Kas päevitusjärgse toote asemel võib kasutada tavalist niisutavat kreemi?
Jah. NHS soovitab päevitusjärgset toodet või lõhnatut niisutavat kreemi. Erinevus on peamiselt tekstuuris: päevitusjärgsed tooted on tavaliselt kergemad ja neid on lihtne kogu kehale kanda.
Kas päevitusjärgset toodet tasub hoida külmkapis?
Paljudele tundub jahe losjoon meeldivam. See on mugavuse küsimus. Jääd ärge siiski otse nahale pange.
Kas mul on päevitusjärgset toodet vaja, kui päevitun põletust saamata?
Hädavajalik see ei ole, kuid niisutav kreem aitab, kui nahk tundub päikesest ja mereveest kuiv.
Allikad: NHS, Sunburn, American Academy of Dermatology, How to treat sunburn, DermNet, Sunburn, DermNet, Fragrance allergy, World Health Organization, Radiation: The ultraviolet (UV) index.
